Ilvesteade ::

Ilvesteade

Esimene ILVESTEADE peeti kohe järgmisel suvel pärast klubi loomist, 1979. aastal Perajärvel, korraldajatuumikuks viis meest, kes kõik sündinud 1950. aasta suvest sügiseni: Arvo Kivikas, Kalle Kalm, Lembitu Kuuse, Madis Oras ja Avo Veermäe. Uus võistlus võeti kohe omaks, võistlema tuli 287 võistkonda 900 võistlejaga. Esindatud oli peale Baltimaade terve tollane Nõukogude Liit Vladivostokini välja. Muu maailm oli meist paraku ära lõigatud. Eestist oli võistkondi 63 - seda on poole vähem kui praegu.

Ilvesteade on algusest peale olnud Ilves-klubi tegemiste teljeks, mille ümber kogu elu käib - alates sellest, et terve sügis käis kümmekond inimest kõik nädalavahetused kaarti joonistamas. Sellel perioodil said Arvo Kivika eestvedamisel väljaõppe praegused kaardijoonistamiskorüfeed Kalle Kalm, Madis Oras, Avo Veermäe ja tollal noored Are Leesik, Leho Haldna ja Toomas Ellervee. Kaardijoonistajaid oli kokku aastate jooksul mitukümmend, kõik nad ei ole orienteerumise juurde jäänud, aga seda ka mitte unustanud - näiteks kasvõi ajakirjanikud Lembitu Kuuse ja Aavo Kokk.

Nii kogunes aastatepikkuse töö tulemusena hulk täpseid kaarte Perajärve-Ähijärve, Tabina-Obinitsa, Liiva-Kooraste, Elva, Viljandi ja Otepää piirkonda, millele viimaste aastatega teine ring peale on tehtud. Kaarte on trükitud aastate jooksul üle poolteise saja, nii mõnigi aasta on ilmunud neid üle kümne (näiteks 1987. aastal 14 kaarti). Tunnustuseks meie kaardijoonistajatele on tellimused kaartide ja radade tegemiseks ka teistelt klubidelt.

Kaardijoonistamistööd varasematel aegadel pole võrreldavad sellega, mis praegu: polnud võimalik saada korralikke alusmaterjale, kogu mensolmõõdistus tuli teha ise - igast sihiristist, künkast ja lohust. Sellisele, kõrguspunktikestest koosnevale alusele mõõdeti samm-sammult välja teedevõrk, sood ja reljeefijooned. Tolleaegsed kameraaltööd tunduvad praegu, arvutiajastul, naeruväärse vaevana - terve seltskond tegutses nädalaid rapidograafiga joonistades, lõikudes ja kleepides. See suur töö õnnestus teha tänu suurele võistlejate hulgale, mis ida poolt tuli. Nemad finantseerisid uute, kvaliteetsete kaartide tegemise.

Võistlejate arv Ilvesteatel kasvas kiiresti, saavutades tipu 1989. aastal, mil võistkondi oli 838 ja võistlejaid 4000. See oli aeg, mil tulijaid oli veel Venemaalt ja metsa oli võimalik pääseda juba ka lääne poolt tulijail. Tõsi küll, esimesed, Tshehhoslovakkia võistlejad, kõrvaldati 1982. aastal pärast esimest võistluspäeva julgeolekuorganite poolt. Pärast seda kulus veel viis aastat, enne kui meie metsa välimaalastele julgeti näidata. Tähelepanuväärseks sündmuseks oli IOF presidendi Heinz Tschudini osalemine 1988. aastal. Ilvesteatel on võistelnud sellised tuntud klubid nagu Halden SK, Hakarspojkarna, Järfällä OK, Lynx, Ikaalisten Nouseva Voima.

1990. 1990. aastal muutus aga venelaste ja teiste ida poolt tulijate jaoks Eestisse pääsemine raskemaks - hirmutav oli nii riigipiir, vajadus viisa järgi kui ka Vene ajakirjanduse hirmujutud Eestimaast.

Kohtunike arv on Ilvesteatel ulatunud peaaegu kahesajani (1987. aastal). Suur oli kohtunike hulk seetõttu, et tehnikat ei olnud; ainuüksi sekretariaadis tegi kümme inimest seda tööd, mida praegu teeb üks arvuti. Suur oli ka nende hulk, kes otseselt võistlust läbi ei viinud: ehitajad, müüjad, söögitegijad, embleemitrükkijad (Ilvesteate sümboolikat sai otse võistluspaigal endale särgi peale trükkida lasta), meditsiiniteenistus, laagrikomandandid; isegi kunstnik ja fotograaf olid olemas.

Ilvesteate korraldusprobleemid on aastati olnud väga erinevad. Kui praeguseks põhiprobleemiks on finantsvõimaluste (st. raha ja sponsorite) leidmine, siis aastate eest oli peakorraldaja esimeseks ülesandeks loa saamine korraldamiseks ja kõikvõimaliku defitsiitse kraami leidmine, alates võist kuni bensiinini ja sadade bussi- ja rongipiletiteni võistlejate kojusõiduks. Ilvesteade muutus nii suureks, et seoses toiduainete nappusega pandi direktiivorganite poolt paika osavõtjate ülempiir - limiit. Võistkond pidi endale koha broneerima juba märtsis, et üldse võistlusele pääseda. Kogu korraldamine käis kooskõlastatult kohaliku parteikomiteega ja julgeolekukomiteega - või seda üritust poleks üldse olnudki.

Praegu on tekkinud omad probleemid, näiteks kooskõlastused maavaldajatega, kes ei pruugi mõista veidraid inimesi, kes metsas joosta tahavad. Teine probleem on see, et meie oma inimesed on oma igapäevase tööga nii palju rohkem hõivatud kui varasemal ajal, et vabade päevade leidmine selleks, et tulla võistlust korraldama, võib osutuda raskeks. Samas on võistluste korraldamine hoopis teisel tasemel töö kui aastate eest - võrreldes kasvõi andmetöötlust.

Ilvesteade on aastatega muutunud traditsiooniks ja oleme teda edasi korraldamas. Võistlus on muutunud huvitavamaks: 1997. aastast on kõige väiksematele sportlastele korraldatud Mini-Ilvest - ikka ühisstardist nagu päris Ilvesteade. 1998. aastast korraldatakse satelliitvõistlusena Noorte Ilvest, kus kuni 14-aastastel on võimalus proovida ühisstardi elamust ja teatejooksu. 2001. aastal lisandus Veteranide Ilves, et võimaldada veteranidel jõukohastel radadel Ilvesteatel osaleda. Alates 1999. aastast on kohtunikele tehtud oma Ilvese Teadet meeleolukat kahe-mehe-teatena, kus võistkondade koosseisud selguvad alles võistluste käigus. 2001. aastal kasutati Ilvesteatel esmakordselt elektroonilist SI-kontrollsüsteemi.

2002. aastal jõuti ringiga tagasi Hargla-Laanemetsa-Karula piirkonda.

Alustati 3-liikmeliste võistkondadega, 1985. aastast mindi üle 4-liikmelistele võistkondadele ja 1993. aastal toimus võistlus taas 3-liikmeliste võistkondade arvestuses. Alates 1998. aastast on võistlejate üldarvus ka noored (Noorte Ilves), algul individuaalvõistlusena ja 2000. aastast teatena, ning 2001. aastast veteranid.

• Ilvesteate statistika
• Ilvesteate võitjad