Ajalugu

History

OK ILVES ajaloost.

Tartu orienteerumisklubi ILVES loodi 3. oktoobril 1978. aastal. Ilves oli esimene spetsialiseeritud spordiklubi - orienteerumisklubi - Eestis ja tollases Nõukogude Liidus. Klubi loomise initsiaatoriks oli Arvo Kivikas, kelle ideeks oli hakata korraldama uut ainulaadset võistlust maailmas, teateorienteerumise mitmepäevajooksu ILVESTEADE. Selle läbiviimiseks oli vaja valmistada orienteerumiskaarte, mis kvaliteedilt oleksid uuel tasemel.

OK ILVES asutajaliikmeid oli 23: Reet Arold, Toomas Ellervee, Leho Haldna, Milvi Haldna, Ain-Kaarel Kaasik, Kalle Kalm, Ilmar Kask, Arvo Kivikas, Riina Kivikas, Lembitu Kuuse, Virve Kuuse, Inga Murutar, Tõnu Oja, Madis Oras, Kai Pani, Margus Roll, Epp Taba, Pille Taba, Helgi Tikk, Hillar Toomiste, Sirje Tross, Uno Valgerist, Avo Veermäe. Asutajaliikmete hulgas oli tuumik seitsmekümnendate-kaheksakümnendate aastate tippjooksjaid, kes lisaks sportlasekarjäärile otsustasid arendada Eesti orienteerumiselu laiemas mõttes. Joonistati kümneid uusi orienteerumiskaarte, korraldati võistlusi palju rohkem kui oma nn. klubivõistlused: oli isegi mõni aasta, kus teha tuli kõik Eesti meistrivõistlused. Tänu korraldustegevusele kujundati välja n.-ö. võistluste korraldusskeem, mis ka broðüürina trükiti, ja õpetati välja hulk kohtunikke, kelle üldarv aastate jooksul sadadesse on ulatunud.

Võistluste korraldamine pole olnud ainuke tegevus, orienteerumisklubi on eelkõige orienteerumisega tegelemise klubi. Sõpruskond, kelle algatusel klubi loodi, elas ühist elu ka nädalavahetustel treeninglaagrites ja noortetööd tehes. Algusaastate noortest on praeguseks kasvanud uus põlvkond tegijaid nii tippsportlastena kui võistluste korraldajatena.

Spordiga tegeleva klubi nime kõlamiseks on oluline tippsport ja saavutused. Klubi liikmed on aegade jooksul saanud sadu Eesti meistrimedaleid. Põhiklasside Eesti meistri medaliomanike "edetabelis" on medalite arvult esimene mees Arvo Kivikas (52 medalit) ja kuues naine Ira Saar (38 medalit), varasematest tegijatest on mitmete medalite omanikud veel Ede Ümarik (30), Raivo Rõõm (20), Ilona Vanaveski (18), Tiit Tali (18), Kaie Kivila (15), Indrek Ümarik (13), Madis Oras (10), Tiina Oras (8), Avo Veermäe (7), Riina Kivikas (6), Ilmar Kask (5), Kalle Kalm (4), praegustest tegijatest on olnud väärilisteks jätkajateks Elo Saue (21 medalit), Armo Hiie (22), Triin Vask (8), Ingrid Alnek (7), Kristi Vassil (6), Kaari Kivikas (5), Minija Pääslane (4), Mati Tiit (3) ja Eero Kivikas (3). Kahjuks oli varasematel aastatel tippvõistlejail vähe võimalusi osaleda maailmakonkurentsis. Mitmel korral kuulus Arvo Kivikas Eesti kullameeskonda Nõukogude Liidu meistrivõistlustel, parimaks individuaaltulemuseks jäi karikavõit sotsialismimaade konkurentsis. Klubi sportlaste tippsaavutusteks on Ede Ümariku kuldmedal 1988. aasta ja hõbemedal 1990. aasta üliõpilaste maailmameistrivõistlustelt. 2000. aastal saavutas Riho Taba Koolinoorte MM-l pronksmedali nii individuaalselt kui Eesti võistkonna liikmena teateorienteerumises.

Aastate jooksul on olnud Eesti orienteerumise edetabelivõitjad Arvo Kivikas, Ira Saar (enne klubi loomist), Ede Ümarik ja 1999. aastal Elo Saue. Viimastel aastatel on Eesti koondvõistkonda kuulunud Elo Saue, Armo Hiie ja Mati Tiit, noortest Riho Taba.

2002. aastal loodi Armo Hiie initsiatiivil OK Ilves Tippspordi osakond, et luua head tingimused tippspordiga tegelemiseks. Ilvestiimi juhatuses on lisaks Mati Tiit ja Elo Saue. Klubiga liitusid mitu eliitsportlast: Alar Abram ja Tarvo Klaasimäe, lisaks noortest Eveli Saue, kes kõik on Eesti koondise liikmed.

Üheksa aastat järjest kestnud Jüriöö-võitude jada katkes paraku 2002. aastal, järgmisel aastal loodame taas oma positsiooni hõivata. Traditsiooniliselt on käidud mitme võistkonnaga Jukola-viestil.

Klubi esimene president oli Uno Valgerist, kahe aasta pärast valiti juhiks Arvo Kivikas, kes pidas selles ametis vastu 10 aastat. Edasised presidendid on olnud kronoloogilises järjekorras Avo Veermäe, Toomas Ellervee, Tiit Tali, Raivo Rõõm, Pille Taba, Martin Veermäe, Eero Kivikas, Kaari Kivikas ja praegu - Margus Sarap; praegu kuuluvad juhatusse lisaks presidendile Elo Saue, Meelike Pandis, Arvo Kivikas, Madis Oras, Priit Pääslane ja Tarmo Klaar. Klubil 153 liiget, neist 54 on noored ja juuniorid. Noortetööga tegelevad Minija Pääslane, Signe Parm, Meelike Pandis, Tõnis Jürimäe ja Kristjan Vanaveski.

ILVESTEADE

Esimene ILVESTEADE peeti kohe järgmisel suvel pärast klubi loomist, 1979. aastal Perajärvel, korraldajatuumikuks viis meest, kes kõik sündinud 1950. aasta suvest sügiseni: Arvo Kivikas, Kalle Kalm, Lembitu Kuuse, Madis Oras ja Avo Veermäe. Uus võistlus võeti kohe omaks, võistlema tuli 287 võistkonda 900 võistlejaga. Esindatud oli peale Baltimaade terve tollane Nõukogude Liit Vladivostokini välja. Muu maailm oli meist paraku ära lõigatud. Eestist oli võistkondi 63 - seda on poole vähem kui praegu.

Ilvesteade on algusest peale olnud Ilves-klubi tegemiste teljeks, mille ümber kogu elu käib - alates sellest, et terve sügis käis kümmekond inimest kõik nädalavahetused kaarti joonistamas. Sellel perioodil said Arvo Kivika eestvedamisel väljaõppe praegused kaardijoonistamiskorüfeed Kalle Kalm, Madis Oras, Avo Veermäe ja tollal noored Are Leesik, Leho Haldna ja Toomas Ellervee. Kaardijoonistajaid oli kokku aastate jooksul mitukümmend, kõik nad ei ole orienteerumise juurde jäänud, aga seda ka mitte unustanud - näiteks kasvõi ajakirjanikud Lembitu Kuuse ja Aavo Kokk.

Nii kogunes aastatepikkuse töö tulemusena hulk täpseid kaarte Perajärve-Ähijärve, Tabina-Obinitsa, Liiva-Kooraste, Elva, Viljandi ja Otepää piirkonda, millele viimaste aastatega teine ring peale on tehtud. Kaarte on trükitud aastate jooksul üle poolteise saja, nii mõnigi aasta on ilmunud neid üle kümne (näiteks 1987. aastal 14 kaarti). Tunnustuseks meie kaardijoonistajatele on tellimused kaartide ja radade tegemiseks ka teistelt klubidelt.

Kaardijoonistamistööd varasematel aegadel pole võrreldavad sellega, mis praegu: polnud võimalik saada korralikke alusmaterjale, kogu mensolmõõdistus tuli teha ise - igast sihiristist, künkast ja lohust. Sellisele, kõrguspunktikestest koosnevale alusele mõõdeti samm-sammult välja teedevõrk, sood ja reljeefijooned. Tolleaegsed kameraaltööd tunduvad praegu, arvutiajastul, naeruväärse vaevana - terve seltskond tegutses nädalaid rapidograafiga joonistades, lõikudes ja kleepides. See suur töö õnnestus teha tänu suurele võistlejate hulgale, mis ida poolt tuli. Nemad finantseerisid uute, kvaliteetsete kaartide tegemise.

Võistlejate arv Ilvesteatel kasvas kiiresti, saavutades tipu 1989. aastal, mil võistkondi oli 838 ja võistlejaid 4000. See oli aeg, mil tulijaid oli veel Venemaalt ja metsa oli võimalik pääseda juba ka lääne poolt tulijail. Tõsi küll, esimesed, Tshehhoslovakkia võistlejad, kõrvaldati 1982. aastal pärast esimest võistluspäeva julgeolekuorganite poolt. Pärast seda kulus veel viis aastat, enne kui meie metsa välimaalastele julgeti näidata. Tähelepanuväärseks sündmuseks oli IOF presidendi Heinz Tschudini osalemine 1988. aastal. Ilvesteatel on võistelnud sellised tuntud klubid nagu Halden SK, Hakarspojkarna, Järfällä OK, Lynx, Ikaalisten Nouseva Voima.

1990. 1990. aastal muutus aga venelaste ja teiste ida poolt tulijate jaoks Eestisse pääsemine raskemaks - hirmutav oli nii riigipiir, vajadus viisa järgi kui ka Vene ajakirjanduse hirmujutud Eestimaast.

Kohtunike arv on Ilvesteatel ulatunud peaaegu kahesajani (1987. aastal). Suur oli kohtunike hulk seetõttu, et tehnikat ei olnud; ainuüksi sekretariaadis tegi kümme inimest seda tööd, mida praegu teeb üks arvuti. Suur oli ka nende hulk, kes otseselt võistlust läbi ei viinud: ehitajad, müüjad, söögitegijad, embleemitrükkijad (Ilvesteate sümboolikat sai otse võistluspaigal endale särgi peale trükkida lasta), meditsiiniteenistus, laagrikomandandid; isegi kunstnik ja fotograaf olid olemas.

Ilvesteate korraldusprobleemid on aastati olnud väga erinevad. Kui praeguseks põhiprobleemiks on finantsvõimaluste (st. raha ja sponsorite) leidmine, siis aastate eest oli peakorraldaja esimeseks ülesandeks loa saamine korraldamiseks ja kõikvõimaliku defitsiitse kraami leidmine, alates võist kuni bensiinini ja sadade bussi- ja rongipiletiteni võistlejate kojusõiduks. Ilvesteade muutus nii suureks, et seoses toiduainete nappusega pandi direktiivorganite poolt paika osavõtjate ülempiir - limiit. Võistkond pidi endale koha broneerima juba märtsis, et üldse võistlusele pääseda. Kogu korraldamine käis kooskõlastatult kohaliku parteikomiteega ja julgeolekukomiteega - või seda üritust poleks üldse olnudki.

Praegu on tekkinud omad probleemid, näiteks kooskõlastused maavaldajatega, kes ei pruugi mõista veidraid inimesi, kes metsas joosta tahavad. Teine probleem on see, et meie oma inimesed on oma igapäevase tööga nii palju rohkem hõivatud kui varasemal ajal, et vabade päevade leidmine selleks, et tulla võistlust korraldama, võib osutuda raskeks. Samas on võistluste korraldamine hoopis teisel tasemel töö kui aastate eest - võrreldes kasvõi andmetöötlust.

Ilvesteade on aastatega muutunud traditsiooniks ja oleme teda edasi korraldamas. Võistlus on muutunud huvitavamaks: 1997. aastast on kõige väiksematele sportlastele korraldatud Mini-Ilvest - ikka ühisstardist nagu päris Ilvesteade. 1998. aastast korraldatakse satelliitvõistlusena Noorte Ilvest, kus kuni 14-aastastel on võimalus proovida ühisstardi elamust ja teatejooksu. 2001. aastal lisandus Veteranide Ilves, et võimaldada veteranidel jõukohastel radadel Ilvesteatel osaleda. Alates 1999. aastast on kohtunikele tehtud oma Ilvese Teadet meeleolukat kahe-mehe-teatena, kus võistkondade koosseisud selguvad alles võistluste käigus. 2001. aastal kasutati Ilvesteatel esmakordselt elektroonilist SI-kontrollsüsteemi.

2002. aastal jõuti ringiga tagasi Hargla-Laanemetsa-Karula piirkonda, juubeli-Ilvesteade korraldatakse samas, kus esimenegi - Perajärve-Ähijärve maastikel 3.-5. juulini 2003. aastal.

Juuresoleval tabelil on näha Ilvesteate ajalugu numbrites. Alustati 3-liikmeliste võistkondadega, 1985. aastast mindi üle 4-liikmelistele võistkondadele ja 1993. aastal toimus võistlus taas 3-liikmeliste võistkondade arvestuses. Alates 1998. aastast on võistlejate üldarvus ka noored (Noorte Ilves), algul individuaalvõistlusena ja 2000. aastast teatena, ning 2001. aastast veteranid.

ILVESTEATE võitjad

Alates 1987. aastast korraldab OK ILVES kevadist individuaalset mitmepäevajooksu Ilves-3, kus kohe esimesel korral osales 712 võistlejat. Noorimateks olid 10-klassid ja vanimateks N45 ja M50; praegus ei kujutaks ette, kui veteraniklassid nii "noorelt" lõppeks!

Ilves-3 võistlejate arv on olnud suhteliselt stabiilne, alati on olnud palju noori, kes kevadel võistelda tahavad. Osavõtjaskond pole alla 320 langenud ja 1996. aastal oli taas üle nelja-poole-saja võistleja. Ilves-3 on oma võistluskalendrisse võtnud ka lõunanaabrid, mis muudab konkurentsi tihedaks eriti noorteklassides; osavõtjaid on olnud ka mitmest Euroopa riigist. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et tegemist on mitmepäevajooksuga, mis pakub võimalusi erineva tasemega võistlejatele, võimaldab vormi hinnata tippjooksjatel kui ka esimesi võistlusi teha algajatel.

1998.-2002.aastal oli Ilves-3 teine võistluspäev IOF edetabeli võistlus (IOF World Ranking List). 1998. aastal oli esmakordselt Eestis suvisel võistlusel kasutusel elektrooniline märkesüsteem EMIT, ja eliitklassidel on seda kasutatud ka edaspidi.

1999. aastal oli osavõtjaskonnas oluline kasv, ületades 800 võistlejaga varasemate aastate rekordi. 2002. aastal oli esmakordselt võimalik infot saada ja võistlust jälgida WAP telefonis.

Võitjad ILVES-3 põhiklassides

Võitjad ILVES-3 põhiklassides

1985. aasta sügisel hakati korraldama Ilvese Suure Auhinna võistlust, kus põhitähelepanu pöörati just noortele. Võistlus oli ühisstardist ja see andis võimaluse proovida n.-ö. Ilvesteate-kogemust. Mitu aastat korraldati koos selle võitlusega ka Eesti meistrivõistlusi pikal rajal. Ilvese Suure Auhinna võistlust korraldati kokku seitsmel korral.

Peale klubivõistluste osalevad klubi liikmed suurürituste korraldamisel (MM karika etapp 1998. aastal, juunioride MM 2003), korraldatakse Eesti meistrivõistlusi (näiteks 1997. aastal tavarada ja teade, 2000. aastal Koolinoorte meistrivõistlused, 2002. aastal pikk rada), ning edendatakse Tartu orienteerumiselu: 2000. aastal tutvustati orienteerumist suvefestivalil Pulss pargivõistluse ja lastejooksuga ning viidi läbi orienteerumise tervisejooksu projekt noorte toomiseks orienteerumise juurde.

1989. aastast on korraldab OK Ilves Tartu neljapäevakuid, peakorraldaja on Tiina Oras. Alates 2002. aastast on ka neljapäevakutel kasutusel SI-süsteem.