Nagu juba eelmistes artiklites sai mainitud, polnud Ilvesteate käekäik peale Eesti-Vene piiri sulgemist kiita. Osavõtjate vähesus pani võistluste korraldajad pingelisse majanduslikku olukorda. Ilvesteatelt oodati head ja paremat, sest oldi juba harjutud teatud korraldustasemega. Kokkuhoid selle arvelt võis viia ürituse hääbumiseni. Võistluse kestmise nimel pidi klubi otsima võimalusi ja vorme, kuidas teha Ilvesteade atraktiivsemaks ja sobivaks suuremale hulgale Eesti orienteerujatele. Nii tegime uued sarjad: Noorte-Ilves laste võistkondadele, Mini-Ilves kuni kümneaastastele, avatud rada üksikutele tulijatele. Mõni aasta hiljem lisandus ka Veteranide Ilves truudele Ilvesteate austajatele, kes olid harjunud aastast aastasse Ilvesteatel osalema, jõudnud aga üle viiekümne, polnud enam suutelised põhiklassi sportlastega võitlema.

Eesti esimeste vabadusaastate raskused olid ületatud ning riigi majandus kogus hoogu. Elektroonika ja arvutite võidukäik sai hästi tuntavaks ka orienteerumises. Klubi liige Tarmo Klaar oli üks orienteerumise infotehnoloogia arendamise eestvedajatest ja tema initsiatiivil sai Ilvesteates kasutusele võetud SI märkimissüsteem ja fotofiniš, kohendatud teate andmetöötlusprogramm.

Nii oli Ilvesteade sageli peaprooviks uute rakenduste testimisel enne Eestis toimuvatel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja MK etappidel kasutusele võtmist.

Mobiilid, e-meilid, kaardistamise ja rajaplaneerimise programmid - kogu see infotehnoloogia kergendas tohutult ettevalmistamistöid ja säästis korraldajate aega. Võistlusplatsi varustus muutus kompaktseks ja mahtus sponsorite kaubaautole. Bensiinigeneraatorite kasutamine vabastas elektriliinidest ja võistluskeskus võis paikneda üksildases kohas keset metsa.

Korraldajatel hakkas peale võistluspäeva aega jaguma ka saunas käia ja seltskonda nautida. Et kohtunikud ei jääks metsas jooksmisest ilma, tehti teise võistluspäeva õhtul lõbus klubilaste teatejooks- Ilveste Teate- kus võistkonnakaaslased selgusid poole jooksu pealt loosi teel ja teadepulgaks anti edasi SI kaart. See kahe-mehe -teade toimus esimest korda planeerimata ideesähvatusena 1999.aastal ja traditsioon on vastu pidanud praeguseni.

Klubi arvukale noorte järelkasvule hakkasime Ilvesteate ajal korraldama spordilaagreid. Lapsed said kas võistelda või kohtunikel abis olla ja loomulikult olid nad usinad Ilveste Teatel osalejad, mis sellest, et hommikune rada juba jalgades. Kohtunikud said hakkama väiksemate jõududega ja mõned klubiliikmed võisid ise Ilvesteadet proovida- eeskätt esindusvõistkonnad ja noored. Iseennesest lahenes pingeid tekkitanud dilemma- kas lubada klubiliikmeid võistelda oma võistlusel? Tere tulemast Ilvese klubi suvepäevadele!

 

 

 Noorte Ilves oli esimest korda kolmeetapilise teate formaadis. Võistkonnas pidi olema kuni 14 aastased lapsed, kellest vähemalt üks pidi olema tüdruk ja vähemalt üks laps klassist HD12 või noorem. Muudatus võeti hästi vastu-26 osalevat võiskonda esimese proovi kohta võis lugeda väga heaks tulemuseks. Kuulutasime, et laste rajad on lihtsad ja lühim etapp on jõukohane ka kümneaastastele, kes muidu osalesid veel nööriradadel.

Olin Noorte Ilvese rajameister ja lihtsamad rajad sättisin teha oma 9aastase tütre oskuste järgi- kui rajad on temale arusaadavad, küll siis saavad hakkama ka päris algajad. Seda rajaplaneerimise ülesannet polnud lihtne täita, sest maastik oma tiheda taimestiku ja nõgeseväljadega oli väga karm. Stardi ja finiši asupaik valiti täiskasvannuid arvestades, et nende rajad saaksid piisavalt huvitavad, ja siis olime olukorra ees, kus lasteradade jaoks ei tekkinud ühtegi ringi mööda lastele arusaadavaid joonorientiire. Lõpuks otsustasime probleemsed kohad metsas tähistada nööriga ja kanda tähistatud lõigud kaardile. Planeerisin ka lihtsa hajutuse, kus mõlemad paraleelpunktid olid korraga näha. Sellega vaev veel ei lõppenud, sest ka metsas olevad teerajad olid pooleteisemeetriseid nõgeseid ja sõnajalgu täis kasvanud. Mirjam Heinmaniga panime topeltpüksid jalga ja läksime puust mõõkadega nõgeseid maha tampima. Ka Mini-Ilvese raja pidi abikaasa trimmeriga sisse niitma. Järelduseks võib öelda, et teaterada lapsele pole kunagi liiga lihtne, sest kammitseb kartus võistkonnakaaslasi alt vedada. Nendel võistlustel 3 päeva summas lõpptulemuse sai 19 noorte võistkonda. Katkestajatel sai saatuslikuks vale hajutuspunkti võtmine-olgu see nendele õpetuseks. Vähemalt keegi ära ei eksinud ja loodan et ei tekkinud ka trotsi ega kartust uuesti metsa minna. Esimesteks Noorte Ilveste võitjateks sai Vastseliina võistkond Võru klubist (Markus Puusepp, Kadri Uiboupin, Tõnis Uiboupin).

Antud võistlusel olid vägevad nn. Ilvese suvepäevad koos osalejaterohke kohtunike teatejooksuga klubikaaslase Arvo Järveti maasauna juures. Saun troonis keset võistluskaarti ürgses metsas ning tänu auklikule ja rööpalisele metsateele oli raskesti ligipääsetav. Suvilas polnud elektrit, selle eest leil ja värskendav tiigivesi olid suurepärased.

Traagikoomilise juhtumi tõttu oli põhi-peoroaks loomalihast šašlõkk, mida oli ohjeldamatult palju ja selle hävitamiseks pidime veel Kape klubi appi võtma. Nimelt, korraldusabis olnud ja kasarmuiest välja pääsenud sõdurpoisid tundsid suurt vabadust ega osanud arvata, et metsateel kihutades astub nende soomusauto ette kraavis redutanud taluniku lehm. Nii see loom oma kurva lõpu leidis. Vaeseke oli kindlustamata ja õnnetuse heastamiseks ostis klubi talunikult lihakeha ära.

 See oli ka viimane Ilvesteade, mis peeti soisel ja tiheda alustaimestikuga maastikul. Järgmistel aastatel suundusime rahvasportlastele meelepärasematesse männikutesse.

 

2002.a. XXXIV ILVESTEADE. Hargla. 427 osavõtjat. 27 naiskonda, 61 meeskonda, 22 noorte võistkonda ja 5 veterani võistkonda. Meeste võit läks lätlastele DM101 (Toms Veits, Girts Linins, Ilmars Davidsons) naistest võitis OK Põlva Kobras (Maret Vaher, Ruth Vaher, Liis Johanson, Mirja Virve).

 

2003.a.XXV ILVESTEADE. Ähijärve. Üritus oli jõudnud esimese märkimisväärse juubelini, saanud 25aastaseks. Oli oodata ka tavapärasest rohkemat välisvõistkondade osalemist, sest nädal hiljem oli Põlvas algamas juunioride MM. Võistlust võis teenitult nimetada uue aja parimaks Ilvesteateks nii konkurentsi poolest kui ka piduliku meeleolu tõttu. Ilvesteade tuli tagasi oma esimese võistlusmaastiku juurde ja see eri tüüpi reljeefi ning vahelduva läbitavusega Karula rahvusparki mets sobis suurepäraselt nii nõudlikule sportlasele kui ka puhkuse nautijatele.

Osales 422 võistlejat 135 võistkonnaga: 69 meeskonda, 35 naiskonda, 24 noorte võistkonda, 7 veteranide võistkonda. Lisaks Mini Ilves rekordiliselt 50 jooksjaga-peagu oleks „kaarte“ puudu tulnud!

 Esindatud oli 8 riiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Saksamaa, Ukraina, Suurbritannia. Riigid olid tulnud oma parimate juunioride koosseisudega, kes olid võimelised võrdselt võistlema täiskasvanute eliidiga. Konkurents tegi võistluse huvitavaks. Kahjuks piirdus osa välisvõistkondi üksikute võistluspäevadega, sest koguti jõudu MMiks. Ilvesteate võitsid Saue Tammed (Viivi- Anne Soots, Piia Paasma, Edith Madalik, Kirti Rebane) lätlaste NBS LAT ja Värska OK Peko ees ning OK Ilves (Alar Abram, Tarvo Klaasimäe, Mati Tiit) Saue Tmmede ja soomlaste Kalevan Rasti ees.

Klubi kroonikast:

"Teisel võistluspäeval rajameister serveeris üllatuse: meeste avavahetuse rada oli võimalikult sarnane 1979.a. Ilvesteatega; liidrina lõpetanud Olle Kärner (Sportnet) läbis selle 10 minutit kiiremini kui toonane võitja. Tuleb tunnistada ka tõsiasja, et viimase veerandsaja aasta jooksul pole antud piirkonnas toimunud raietöid, ning kunagised noorendikud on suureks kasvanud, mistõttu maastiku läbitavus on paranenud."

Juubeli tähistamiseks ilmus Ilvesteate eriajaleht ja võistlust kajastas "Päevaleht". Möödunuid aegu meenutas Karula Rahvuspargi keskuses korraldatud näitus koos kõigi Ilvesteadete radade ja liidri teekondadega, fotodega ning nostalgilise Ilvestete sümboolikaga- vimplite, embleemide, liidrisärkidega j. m. s. Ühel õhtul võis jalga keerutada Ilvesteate simmanil.

 

Sellel viisaastakul katsusime pidada sammu Eesti orienteerumise arenguga. Ilvesteade oli korralik esinduslik ning üks suuremaid Baltimaade orienteerumisvõistlusi. Otsingud ja muudatused võistluse formaadis andsid aluse üritusele vastupidamiseks. Ilvesteade toimub edasi!

 

 

Ilvesteade? Kas rattaga? Siis mulle ei sobi...

Jah, jäime oma klasikalise formaadi juurde ja ekstreemi ei pakku. Ja nimetame seda traditsiooniks. Rogaini ja multispordi avastamise ajastul elu jääda polegi nii lihtne... Heade liikumisürituste valik on tõesti lai. Suurimaks hädaks on vabade suviste nädalavahetuste puudus. Meile armsale esimesele juuli nädalavahetusele või selle lähedusse platseerub Kapa, Takas, Fin-5, X-dreem, valdade ja väikelinnade suvemängud muu rahvaspordialadest ja kaugemate riigide võistlustest räkimata. 4Est   hõivas mõneks aastaks juuli alguse. Tagant järgi tarkus, et see riigisisene konkurents ei tulnud terviseks kummalegi-ei Ilvesteade, ei 4Estile. OK Ilves aga oma jonni järgi ei jätnud. Küll aga välismaa võistluskalender peegeldub Ilvesteade tulemustes: 2004 aastal Ilvesteadel peaaegu puudusid veteranid, sest nad võistlesid Itaalias veteranide MMil, 2007.aastal noored olid Laulupeol ja põhiklassi tugevamad jooksjad Kapa mitmepäevajooksul... Ja kui osavõtjaid on kasinalt, siis eelarve sunnib kokkuhoiule. Otsisime ratsionaalseid maastiku ja kaardi valikuid, et neid saaks kasutada lisaks veel teistel võistlustel kas enne või peale Ilvesteadet, kaardileht kärbus võimalikult väikeseks, ilusad läigivad reklaamid jäid ära, dušši asendas skeem, kuidas pääseda lähima järvekeseni. Seda suurimad tänud meid jätkuvalt toetanud AS Ilves-Extrale ja uutele sponsoritele As Fere, As Printcenter ja Tak-Softile.

Viimased Ilvesteated on näidanud, et meie ürituselt on kadunud see meeldiv seltskond orienteerumise uustulnukaid, kes tuleb võistkonnakaaslastega metsa punkte otsima. Ja kes on väga rõõmsad, kui õnnestub rajal punktid leida. Stardijoonele on joondunud neoonrõivais treenitute rivi, kes rajale tulistades on võtnud punkte viuhti ja viuhti, nii et kaameramees ei ole jõudnud neid telepildile saada. See tõttu on rahvale jäänud vale mulje, et orienteerumine on liiga sport. Tartu orienteerumisklubi Ilves toonitab, et orienteerumine on ka liikumise, otsimise ja leidmise rõõm. Korraldajate unnistustest pole kadunud see ilus ilusioon värvikirevast rahvamassist, kes tuleb Ilvesteadele kui igaaastasele orienteerujate peole, ja kelle tulemus raja läbimisel pole mõõdetav ainult sekunditega. Ja et Ilvesteadest saab Balti regiooni tähtsaim teade nagu see on Julola Skandinaavias.

 

 2004.a. XXVI ILVESTEADE. Tabina. 284 osavõtjat. 19 naiskonda, 47 meeskonda, 17 noorte võistkonda ja 3 veterani võistkonda. Põhiklassides võitsid Saue Tammed (Kirti Rebane, Marje Venelaine, Viivi-Anne Soots, Edith Madalik ja Andreas Kraas, Erkki Aadli, Marek Nõmm, Erik Aibast). Naiste konkurentsis Tammede võidus ei tekkinud kahtlust- nad olid liidripositsioonil kõigil päevadel ja lõpetasid 47 minutilise edumaaga klubita võistkonna Kama 2 eest (Merike Vanjuk, Triin Vask, Liilian Jõesaar). Mehed said nappi 32 sekundilise paremuse teisena tulnud OK Lehola ees (Rene Otteson, Inno Ling, Tõnis Vaiksaar). Kolmanda koha nii naiste kui meeste seas sai OK Kobras. Noorte Ilvest võitis OK Ilves (Kenny Kivikas, Kaia Kivikas, Tauno Tiirats)

 

2005.a. XXVII ILVESTEADE. Välgi-Kaiu. Toimus esmakordselt Tartust põhjapool, s.t.Tartumaa ja Jõgevamaa piirimail. 282 osavõtjat. 17 naiskonda, 45 meeskonda, 15 noorte võistkonda ja 10 veterani võistkonda. Hõredas suurepärase nähtavusega männikus arendati Ilvesteate tippkiirust- meesvõitjad läbisid oma rada keskmise kiirusega 5.34. Head läbitavust arvestades koostati pikemad rajad- meestel etappi pikkused olid 9,2; 5,9 ja 7,4 km, sellegipoolest võiduks joosti metsas kolme päeva summas 5.34.11.-mis on lühim üldvõiduks kulunud aeg läbi Ilvesteade ajaloo.

Mullust kaksikvõitu kordasid Saue Tammed ( Kirti Rebane, Marje Venelaine, Viivi-Anne Soots, Edith Madalik ning Andreas Kraas, Erkki Aadli, Marek Nõmm). Teist kohta saavutasid OK Kobrase võistkonnad. Kolmandaks tulid OK Kape ja OK Ilves. Noortest oli parim OK Ilves (Kenny Kivikas, Ingmar Daub, Agnes Vask).

 

2006.a. XXVIII ILVESTEADE. Piusa. 253 osavõtjat: 16 naiskonda, 37 meeskonda, 11 noorte võistkonda ja 12 veteranide võistkonda. Võitis OK Peko (Sirli Parm, Epp Käpa, Anu Annus, Ingrit Kala) Orvandi ja Tammed mix ees ning Saue Tammed (Jürgen Einpaul, Erik Aibast, Marek Nõmm) Joka ja Orvandi võitkonnade ees. Noorte- Ilves võistlust võitis Põlva Kobras (Rene Post, Priit Võsupärg, Linda Puusalu).

 

2007.a. XXIX ILVESTEADE. Hargla. Võitis Noorte Laulu ja Tantsupidu, Kapa ning Eestis toimunud MK 2.-3. etapp laskeorienteerumises. Ilvesteatele tulid 204 väga truu jooksjat, kel ei olnud head laskesilma või lauluhäält. 11 naiskonda, 31 meeskonda, 8 noorte võistkonda ning 11 veteranide võistkonda. Parimad olid klubita võistkond SKM (Tarvo Avaste, Erik Aibast, Marek Nõmm) ning Saue Tammed (Edith Madalik, Marleen Vaiksalu, Viivi-Anne Soots, Piia Paasma). Meeste põhiklassis järgnes Põlva Kobras ja New Balance Team, naiste seas- kaks Põlva Kobrase naiskonda.

29. Ilvesteate peakorraldaja Elo Saue: "OK Ilves tänab kõiki Ilvesteatel osalejaid ja kaasaelajaid ning aitajaid meeldiva nädalavahetuse eest! Üritus kukkus välja väike ja armas, vähemalt korraldajate arust. Loodan et ühinete selle arvamusega. Ilm oli ilus, Madis ja Sven Orase poolt korraldatud rajad huvitavad ja kaardid korrektsed, punktid õieti metsas, võistlejad sõbralikud - ega rohkemat ei oskagi tahta. :) Nii et tänud veelkord ja järgmisel aastal kõigepealt Ilves-3´l ja seejärel juubeli-Ilvesteatel ootame teid ja teie sõpru/tuttavaid jälle!"